ILMASTIKU MÕJUD VERERÕHULE

Soojad ilmad, külmad ilmad, kuivad ilmad, niisked ilmad – igal hommikul ärgates tunneme me uue päeva jõudu ning energiat ning see on päeviti erinev. Kuna me elame loodusega kooskõlas siis me ei saa midagi ka teha kui ilmad muutuvad järsku liiga palavaks või külmaks. Kui nooremad või tervemad inimesed suudavad muutustega kiiremini toime tulla siis teistele ei ole see nii lihtne, eriti siis kui probleeme on vererõhuga.

Ilmad ning vererõhk
Kuna me käime käsikäes loodusega, ilmadega siis reageerivad meie kehad ka välistele muudatustele nagu soojus ning külmus. Mõlemad neist toovad esile erinevaid muudatusi vererõhus, millest me järgmisena räägime.

Palavad ilmad
Kui temperatuur tõuseb meie mugavustsoonist kõvasti kõrgemale on kuulda hoiatusi nii telekast kui ka raadiost, mis soovitab inimestel tuppa jääda, juua piisavalt vedelikke ning mitte teha trenni. Eriti ettevaatlikud peaksid aga olema:

Vähese treenitusega inimesed
65+ vanuses inimesed
Ülekaalulised
Krooniliste haigustega inimesed
Kuumade ilmadega püüab keha ennast ise maha jahutada ning see on organismile väga koormav (püüdes soojust ära anda hakkab süda kiiremini tööle).

Samuti võib veri hakata paksenema ning see juhtub vedelikupuuduse tõttu – paksemat verd on südamel raskem pumbata, mistõttu kulutab kehal veelgi rohkem energiat. Lisaks toob paksem veri endaga kaasa trombiohu, mistõttu on palavate ilmadega vaja tarbida vedelikku rohkem ning tihedamalt kui tavaliselt.

Kuumade ilmadega võivad kroonilised haigused ägeneda, põhjustades mitmeid probleeme.

Pikaajalised kuumad ilmad tekitavad aga mineraalide kadu kehas kuna inimesed higistavad rohkem ning mineraalid kaovad läbi higi. Kõige tähtsamad mineraalid, millele tuleks sellistel soojadel päevadel rõhku panna on magneesium ning kaalium, ilma milleta võivad tekkida südamerütmihäired nii noortel kui ka vanadel, treenitud inimestel kui ka vähese treenitusega inimestel.

Kokkuvõttes võivad palavad ilmad tekitada mitmeid erinevaid tõsiseid probleeme, mistõttu tuleb enda keha maha jahutada (külmad vannid, külm rätik laubale), vältida päikese kätte minekut ning juua suurtes kogustes vedelikke.

Külmad ilmad
Nagu soojade ilmadega, reageerivad veresooned ning keha ka jahedatele ilmadele. Miinuskraadide puhul (-10+) veresooned tõmbavad kokku, mis tõstab kiiresti vererõhku kuna rohkem jõudu ning energiat on vaja, et verd soontes edasi liigutada.

Sellega suureneb veres ka hapnikuvajadus mitmekordselt, mis on tihti kõige ohtlikum just vanematele ning südame,- ja veresoonkonna haigustega inimestele. Sarnaselt soojadele ilmadega, kaasneb sellega suurenenud tromboosioht ning kui keha ei saa piisavalt hapniku tekivad südame rütmihäired millega võib kaasneda äkksurm.

Kokkuvõttes tuleb külmade ilmadega olla ettevaatlik ning mitte suurendada hapnikuvajadust (füüsiline koormus).

Nii soojade kui ka külmade ilmade puhul on tähtis jälgida vererõhku ning hoida enda keha. Kõige lihtsam viis vererõhul silma peal hoidmiseks on kasutada kompaktset vererõhuaparaati randmel. Püsides aga kodus ning soovides väga täpseid numbreid on soovitav kasutada õlavarre vererõhuaparaati.

Meie kõigi tervis on meie suurim aspekt ning seda tuleb hoida!